Higistamisvastased salvrätikud sisaldavad tavaliselt higistamisvastaseid aineid, antimikroobseid aineid ja desodoreerivaid aineid. Peamised higistamisvastased ained koosnevad metallisooladest (nagu alumiiniumhüdroksükloriid ja alumiiniumtsirkooniumhüdroksükloriid); aldehüüdid (nagu formaldehüüd ja glutaaraldehüüd); antikolinergilised ravimid; anti-adrenergilised ravimid; metaboolsed inhibiitorid; ja A-tüüpi botuliinitoksiini. Nende hulgas nõuavad neli viimast kategooriat üldiselt süstimist. Mugavuse, ohutuse ja tõhususe kaalutlustel kasutatakse enamikus praegu turustatavates toodetes alumiinium-tsirkooniumi metallisoolasid. Antimikroobsete ainete hulka kuuluvad sageli laia -spektriga biotsiidid, mis on tõhusad bakterite ja seente vastu-, nagu bensalkooniumkloriid, bensetooniumkloriid, triklosaan, triklokarbaan, triklosaan ja tsinkpüritioon-või taimeekstraktid, millel on omadused (nt antimikroobsed, samblike, ekstraktid, skisonepeta, teepuuõli ja tüümian). Deodoriseerivad ained hõlmavad peamiselt keemilisi lõhnaeemaldajaid (nagu ZnO, CaO, MgO, tsinkkarbonaat ja kaltsiumkarbonaat) ja lõhnakomponente.
Lisaks on mõned salvrätikud koostatud abiainetega, nagu pehmendavad ained, niiskusesäilitajad ja solubilisaatorid.
Higistamisvastased salvrätikud on suunatud igale kriitilisele etapile, mis on seotud kaenlaaluste lõhna tekitamisega; nad saavutavad desodoreerimise ja lõhnade eemaldamise peamiselt higistamise koguse vähendamise, mikroorganismide (nagu bakterid ja seened) hävitamise ning lõhnade maskeerimise kaudu lõhnaainete kasutamisega.
